Lepitus oma looga

  • Lepitus oma looga

    Inimese vajadused

    Lapse kasvukeskkonnast sõltub, kas ta vajadusi võetakse kuulda ja kas neist saab turvalise kasvu teekond või mitte. Põhivajaduste teadmine ja nende täitmise mõistmine aitab inimesel iseend mõista. Need on: Füüsilised vajadused (toit, õhk, puhtus, soojus, tervise eest hoolitsemine jne.) Turvalisuse vajadus (tugevaim hingelises mõttes) Sotsiaalsuse vajadus (inimesest sünnib isik sotsiaalses läbikäimises teistega) Hinnatud olemise vajadus (olla nähtud ja kuuldud) Eneseteostuse vajadus (annete, võimete ja kogu muu potentsiaali kasutamine) Sisemise valu juured võivad viia elu alguses kogetud täitmata vajadusteni. Sageli elab ka füüsilise heaolu keskelgi palju õnnetuid inimesi. Kui valu juur on leitud, saab sellele ravimi leida. Kuigi minevikus midagi muuta ei saa, on sellele võimalik leida lahendus tänapäevases arusaamises. Jumalal…

  • Lepitus oma looga

    Milline Sa oled?

    Täiskasvanu minapilt tuleneb suures osas lapsepõlvest. Inimestena on meil iseenda kohta uskumusi, mis on elukogemuste kaudu tekkinud. Need mõjutavad seda, kuidas me elame, iseendasse suhtume ja endale head lubame. Inimajusse joonistub arusaam iseendast ning saab sageli kinnistunud arusaamaks iseendast, mis püsib ka siis, kui lapsepõlve olukorrad on juba teiseks muutunud. Viltune minapilt teeb elu raskeks. Et jõuda lepituseni iseendaga on oluline ära tunda viltuse minapildi koostisosad ning leida nende asemele realistlik pilt iseendast. Kõigepealt tuleks leida uskumus iseendast ja seejärel leida üles need sündmused, millest minapilti õõnestav uskumus on alguse saanud ja mille kaudu see on tugevnenud. 1. Kirjelda kümne sõnaga, milline Sa oled? 2. Kust on pärit Sinu minapildi…

  • Lepitus oma looga

    Enesehinnang

    Enesehinnang on põhiomadus, mis mõjutab väga palju seda, milliseks inimese elu kujuneb. Küsimus on iseenda tundmises, väärtustamises ja aktsepteerimises. Kui inimesel on hea enesehinnang, on ta vaba kasutama kogu oma potentsiaali ega pea pidevalt oma piisavuse üle mõtisklema. Kehva enesehinnanguga inimene tegutseb sageli allapoole oma võimeid, sest ei julge ebaõnnestumise kartuses teatud samme astuda. Kui enesehinnang on korras, usaldab inimene seda, et ta on aktsepteeritud. Tüüpiline nõrga enesehinnangu tunnus on kriitilisus iseenda ja teiste suhtes. Enesehinnang on inimese võime end usaldada, end hinnata ja näha oma elu ainulaadse ja olulisena. Eneseusaldus sünnib piisavalt paljudest õnnestumise kogemustest. Kui inimene on kogenud, et teda armastatakse, siis meeldib ta ka iseendale. Selle armastuse…

  • Lepitus oma looga

    Unistuste elluviimiseni

    Iseenda alaväärtustamisest unistuste elluviimiseni: kui inimene ei väärtusta iseennast, süveneb temas ka vastav minapilt. Kui lapse enesehinnangut ei ole toetatud, vaid teda on laidetud sellepärast, mis on viltu läinud, on ta õppinud mõtlema, et ta ei ole selline, nagu ta peaks olema. Minapildi negatiivsus on saanud seeläbi kinnitust. Ka teistega võrdlemine, ebaõnnestumised, peres toimuvad häbiväärsed sündmused või muu on võinud last panna end arvama ja tundma, et ta on kehvem kui teised. Paljud on siiski leidnud oma potentsiaali täiskasvanueas, kui on hakanud õppima või märganud, et nad saavad hakkama. Ainus õige viis oma enesehinnangut tugevdada on õppida mõistma iseenda väärtust Jumala silmis. Meie väärtus inimestena seisneb selles, et oleme väärtuslikud…

  • Lepitus oma looga

    Omanäoline elu

    Vahel on kontakt oma vajaduste, tahte ja soovidega jäänud juba lapsepõlves väga hapraks. On tulnud muganduda ümbruskonna soovidega ja ruumi iseenda olemuse tugevnemisele ei ole jäänud. Sageli juhivad inimeste tegutsemist teadvustatud või teadvustamata otsused või vanded või sisemised tõotused?, mille kohaselt nad toimivad, isegi kui see neid endid lõppeks kahjustab. Mõned sisemised vanded sünnivad elus kogetud pettumuste tulemusena ja viivad inimest üha kaugemale sellest, kelleks ta tegelikult on loodud ja mõeldud. Kui inimene kogeb ebamugavust või võõristust oma elu suhtes ja kehv enesetunne aina kasvab, võib olla aeg küsida, kas on kunagi antud sisemisi vandeid või tehtud sõnatuid otsuseid, mis elu. Nendest sisemistest tõotustest või vannetest tuleb vabaneda kui ahelatest,…

  • Lepitus oma looga

    Lepituseni iseenda eluga

    Kui inimene hakkab täiskasvanueas end kehvasti tundma, masendub, tunneb ängistust ja on kurvameelne, on õige aeg otsida põhjust. Samuti võib see olla just õige aeg, mil võtta ühendust hingehoidja, terapeudi või hingehoidliku vestlusgrupiga, kui tundub, et oma oskus ja võime elusõlmede lahti harutamiseks ei ole enam piisavad. Inimelu varjud võivad moodustuda erisugustest elu keerdkäikudest või peret tabanud kriisidest. Üks paljudest keerdkäikudest on näiteks kiusamine. Kiusatud laps hakkab tasapisi uskuma, et temas on mingi viga ja ta ei saagi kellelegi meeldida. Kiusamine jätab ajju samasuguse mälujälje, kui füüsiline väärkohtlemine. Sageli räägib inimene kiusamiskogemusest alles täiskasvanueas. Rääkimine on esimeseks tervenemise sammuks. Kui valusad mälestused tulevad pinnale, võib nende kaudu mitmeid hirme tekkida.…

  • Lepitus oma looga

    Suguvõsaga sõbraks

    Vihapidamisel võivad olla pikad juured, mis ulatuvad mitme põlvkonna taha. Üks inimese põhivajadustest on leida lahendus emotsionaalsetele konfliktidele. Tõrjutud tunded tekitavad ängistust ja teevad olemise pingeliseks. Lahendamata asjad tekitavad stressi. Suguvõsas esineva vihapidamise põhjuseks võivad olla haavatud tunded. Kuhjunud tunded tekitavad jäise õhkkonna. Äärmisel juhul katkestatakse suhted. Teine suguvõsas esinev käitumismuster võib olla ebaõiglane kohtlemine, tõrjumine, hülgamised, raskus teiste piire austada, saladused ja takerdumine. Inimestena saame neist kõigist mõjutatud. Seetõttu on oluline avastada, millised on suguvõsa nähtamatud käitumismudelid, mida põlvkonnalt teisele edasi antakse ja mis märkamatult kõiki suguvõsa liikmeid mõjutavad. 1. Milline roll oli Sinu suguvõsas naistel? 2. Kes on olnud peres juht? 3. Kuidas peres raskused võideti? 4. Kas…

  • Lepitus oma looga

    Perekonnaga sõbraks

    Saladused ei kao, kuigi neist ei räägita. Saladustega käib alati kaasas häbi, mis mõjutab kõiki, kuigi sellele ei mõelda. Suguvõsa pärand tuleb ilmsiks eelkõige surma, leina, seksuaalsuse ja suhtlemise puhul. Surma ja leina puhul võib küsida: 1. Kust sai perekond jõudu, et hakkama saada? 2. Kuidas pereliikmed teineteist toetasid? 3. Kas on veel järel leinamata leina, mis hoiab inimest vangis või mille tõttu ta ei suuda elus jätkata? 4. Kas toimunud abielulahutused on läbi töötatud ja aktsepteeritud? 5. Milline tähendus on lapsevanema surmal olnud laste jaoks? 6. Milliseid nais- ja meeseeskujusid on suguvõsas olnud? 7. Millises eas on abiellutud? 8. Kas suguvõsas on palju neid, kes elavad üksi? 9. Kas…

  • Lepitus oma looga

    Lepitus kui teekond rahuni

    Igal inimesel on võimalus leida rahu. Rahu iseenda ja teistega on suuresti seotud rahuga, mida inimene kogeb laiemas elukontekstis. Suhte loomine Loojaga on olulisim rahu leidmise eeldus. See tagab inimesele igakülgse andestuse ja vabastamise süüdistustest ning süütundest, mis on võib-olla kogu elu hinge vaevanud. Samuti toob suhte korrastamine Loojaga inimese hinge lepituse tema endaga. Küllap süüdistavad inimest enim just tema enda eksisammud, mida vahel on raske andestada ka siis, kui keegi teine enam ei süüdista. Looja lõpetab süüdistamise hetkel, mil inimene oma eksisamme iseendale ja Jumalale tunnistab. Neid ei ole enam, on kirjas pühakirjas. Selline kahemõõtelise lepituse leidmine ja kergendustunde kogemine loob inimese ellu ruumi ja ka sisemise vajaduse jõuda…